Kamis, 08 Agustus 2019

RELATIRIO HAKIAK FAHI HO BIBI ETA_MOLEANA


RESUMU
Maioria, sidadaun Timor Lorosa’e moris nu’udar Agricultor ne’ebe mak iha interese atu haki’ak bibi, tamba uza capital ne’ebe ladun boot, ladun gasta osan, fasil atu haki’ak la persiza fatin ne’ebe luan.
Projetu ne’ebe mak estudante Escola Técnica Agricola de Moleana halao, diak teb-tebes tamba, projetu ida ne’e sai hanesan exemplu ida ba komunidade ou Agrikultor sira ne’ebe mak hela besik iha area projetu hodi nune’e, Agrikultor sira bele banati ou adapta tuir saida mak estudante sira halo
KAPITULU I.
DAHULUK
1.1.Introdusaun
Tuir dekretu Lei N 8/2010 iha loron 15 fulan Fevreiru, Programa prova de Aptidão Profissional  (PAP) Hanesan komponente husi kurikulum foun ba Ensinu Sekundáriu Tékniku Vokasional (ESTV) Ne’ebe konsiste iha apresentasaun no defesa ba projetu ne’ebe sei teste husi júri, no mos ho Responsabilidade ba Relatoriu final no realiza e apresia kritika, demonstrativu, no hatene kona-ba konpeténsias profissionais adquiridu ba tempu naruk iha formasaun, ho razaun hirak ne’e maka estudante refere halo projetu ne’ebe ho kompeténsia, Haki’ak Bibi ho Sistema Semi Intensivu.
Bibi klasifika nu’udar Balada maksusuk ka mamiferu ki’ik ida ne’ebe iha dikur par rua, ain kukun par rua, no nia dikur kleuk ba laran, Bibi gosta liu moris iha foho no fatin sira ne’ebe difisil ba Animal sira seluk hela ba.
            Klasifikasaun bibi ne’ebe inklui iha animal makfalek hanesan mos krau no bibi malae, hanesan : filu cordata, sub filu vertebradu ( iha ruin kotuk ),Klase mak susuk ( mamiferu,fo susu ba ninia oan ),suku makukun (unguladu katak ho ain kukun ),Ordo artiodaktilu ( Ain kukun par rua ),sub Ordo selenodantia ( makfa’lek ), Secsaun Pecora ( hahoris Oan ), Familia bovidas,Jeneru bibik ( Caprino ), Specie Capra hircus, ibex,caucaria,falconeri,pirenaica.
Bibi animal ida ne’ebe mak fasil liu atu halo adaptasaun ba ambiente ne’ebe nia hela ka moris ba’, Bibi nia hahalok han hahan no ai tahan sira ne’ebe nia ko’or verde, bele halo rezultadu aat ka estraga rai no meu ambiente.
Iha Timor Lorosa’e laran tomak numeru Bibi barak teb-tebes antes tinan 1999, iha tinan 1999 nu’meru bibi iha Timor Lorosa’e laran tomak kabesa 131. 125, maibe depois Vota independensia nian, numeru bibi menus liu, ne’ebe iha tinan 2002 nu’meru bibi iha Timor Lorosa’e laran tun to’o kabesa 79.379. (Almeida, 2003).
Sistema haki’ak bibi ne’ebe oras ne’e dau-daun ita nia Familia Agrikultor sira adopta mak sistema semi estensivu. Fatin ne’ebe mak bele sustenta sistema ida ne’e mak tenke iha pasture ne’ebe luan, pasture ne’ebe mak ita iha maka pastura natural, ne’ebe hori uluk kedas husi avon sira nia Tempu kedas hodi husik balada sira.
1.2.Objetivo
Objetivu husi projetu kriasaun haki’ak Bibi mak hanesan tuir mai nee:
1.      Atu bele aumenta estudante / hau  nia kapasidade, liu-liu iha area pecuaria hodi nune’e bele implementa iha ami/hau nia fatin depois de sai husi eskola ida ne’e.
2.      Estudante/hau  bele implementa siensia ne’ebe mak hau hetan durante iha banku estudu hodi nune’e bele hatene vantajen husi hau nia kapasidade.
3.      Estudante /hau bele hatene oinsa bele hetan rezultadu ne’ebe di’ak husi sistema kriasaun haki’ak Bibi ho Sistema Semi Intensivu.
4.      Oportunidade ida hodi demostra potenciais empregador sira ho kapasidade ba alunu atu desempenho profissional rigorosso, atu nune’e bele sientifika kona-ba grau konhesimentu Tékniku nian.

1.3.Benefisiu
Benefisiu ba projetu kriasaun haki’ak Bibi mak hanesan tur mai ne’e:
1.      Kapital ne’ebe uza hodi haki’ak bibi uitoan, signifika katak bibi hanesan makfalek ki’ik ida, ne’ebe fasil atu ema haki’ak.
2.      Bibi bele oan lalais.
3.      Animal ida ne’ebe ema hotu-hotu bele han nia naan laos hanesan fahi (Ema ne’ebe tensaun altu ba sira nia saude ladun di’ak,religiao islamia sei la konsumu).
4.      Atu bele aumenta kohecimentu kona-ba ciénsia Tékniku Agrikola liu-liu iha area pecuaria atu sai realidade ida ne’ebe molok kontinua iha nivel ne’ebe aas.
5.      Atu hetan osan bazeia ba animal ne’ebe mak ita haki’ak ho resultadu ne’ebe di’ak, wainhira kolleita.
6.      Prepara ho kapasidade ne’ebe di’ak ou experiensia atu nune’e to’o ikus bele kompete iha desenvolvimentu ba sektor Agro Pecuaria.
KAPITULO. II.
TEORIA BASICO
2.1. Referensia
Bibi hanesan animal ida fasil liu atu halo adaptasaun ba ambiente, ne’ebe nia hela ou moris ba, iha fatin ka ambiente aat liu mos, animal ida ne’e bele moris. (Almedia, 2003). Hatutan tan katak se ita la halo monitoria karik ka la hare didiak bibi ne’e moris, bibi ne’e halo att meiu- ambiente liu-liu fatin sira ne’ebe ai ka du’ut.
Tuir Reksohadiprodjo, (1984) animal domestiku husi fatin ne’ebe klima diferentes presiza adaptasaun ho ambiente ne’ebe foun atu defende ninia moris. Tuir mai hateten mos katak Animal domestikasaun sei estres wainhira Animal domestikasaun ne’e moris iha habitasaun foun, maka animal ne’e sei labele moris iha fatin ne’e.
Utilizasaun lima sistema kriasaun animal produsaun na’an/produsaun bibi mak hanesan tuir mai ne’e:
2.1.Preparasaun fini
Bibi finin ne’ebe atu hili hodi haki’ak, ita presiza hatene bibi finin ne’e mai husi ne’ebe, ita labele sosa bibi sira ne’ebe ema barak mak faan iha estrada ibun, tamba bibi sira ne’e ninia orijen mai husi fatin ne’ebe la klaru tiha ona, (Almedia, 2003).
Fini hanesan fator ida ne’ebe determinante sucesu ka la sucesu iha kriasaun animal nia laran. Ho razaun ida ne’e maka hili no selesaun fini hanesan atividade importante ne’ebe kriador tenke halao no hamutuk ho overese alimentasaun e gestaun haki’ak animal ne’ebe di’ak sei fo resultadu ne’ebe di’ak iha kriasaun nia laran. (Sasroamidjojo ho Soeradji, 1978)
2.2.Hahan/Ai-han
Hahan hanesan fator ida importante iha kriasaun bibi, liu-liu kona-ba hasa’e kresimentu no desenvolvimentu pesu ne’ebe lais. Iha kriasaun nia laran iha buat tolu mak importante ne’ebe integradu hanesan karakteristiku genetiku, kriasaun, no hahan, fator prevensaun  no tratamentu moras e merkadu, (Kanisius, 1986).
Tuir Sasroamidjojo, (1980) katak hahan hanesan fator ida ne’ebe importante iha deselvolvimentu iha area pecuaria, tamba animal domestiku hotu-hotu bele moris no reprodutiva wainhira alimentasaun preparadu ho kualidade no kuantidade.
2.3. Luhan
Tuir kanisius, 1986. Katak atu hari’i luhan ne’ebe kriteriu teknis presiza konhesimentu klean no esperiensia, maka relasaun ho ida ne’e kriador sira tenke kompriende buat balun hanesan; lokasaun luhan, distansia entre luhan, material ne’ebe uza, luhan nia luan, ventilasaun, didin lolon.
Luhan hanesan fator ida ne’ebe importante tebes atu determina sucesu ka lae iha kriasaun animal nia laran, tamba luhan nia funsaun importante tebes ba animal hanesan fatin atu deskansa ba animal, fasil atu halo manajementu kriasaun, no defende animal husi perigu no na’ok ten. (Anonim, 1996) ideia hanesan husi Sasroamidjojo no Soeradji (1978) hateten katak ho luhan ne’ebe di’ak maka utilizasaun Ai-han ho objetivu produsaun sei bele kontrolu ho di’ak. Almedia, 2003, mos hateten katak bibi luhan  importante  teb-tebes tamba luhan ne’e iha funsaun ne’ebe importante liu mak bele proteje bibi no nia oan sira husi disturbiu animal sira seluk ne’ebe mai husi liur.
2.4.Prevensaun no tratamentu ba Animal moras
Fator ne’ebe mak tuir determina iha kriasaun no produsaun animal mak moras. Moras Animal hanesan perigu ida mak amiasa ne’ebe mosu iha kualker tempu, ho nune’e bele tarde kresimentu, hatun imunidade animal, no Animal bele mate. (Sugeng, 1992).
Almedia (2003) hateten katak moras bele halo lakon ita nia knar, bele halo lakon ita nia osan no buat seluk tan, tamba moras bele halo bibi mate derrepente, bele mos halo menus produsaun bibi nian, baseia ba buat hirak ne’e maka wainhira bibi hetan moras uitoan deit tenke halo kedas tratamentu hodi nune’e labele efeitu ba bibi nia produsaun.
2.5.Merkadu
Objetivu ikus husi Desenvolvimentu Agrikultura mak hasa’e povu/Agrikultor nia moris. Fa’an rezultadu kriasaun ne’ebe di’ak hanesan pasu importante atu hetan lukru ne’ebe a’as, maibe kriasaun ne’ebe di’ak sei la fo benefisu wainhira merkadu no fa’an produsaun la di’ak. (Anonim, 1996).
Merkadu hanesan fator determinante atu hetan lukru ne’ebe bo’ot iha kriasaun animal, tamba wainhira merkadu di’ak, konsumentu barak, e rendimentu di’ak maka animal nia folin mos di’ak. (Lopes, 1998), ne’e duni observa merkadu mos importante hodi nune’e produsaun/kriador bele hatene kondisaun ri’il ne’ebe akontese iha merkadu.
KAPITULO. III.
METODOLOGIA PROJETU

3.1.Observa Lokalizasaun
Observasaun mak hanesan aktividade simples ida ne’ebe sei halao uluk antes atu halao servisu seluk, observasaun nia funsaun atu hare ka identifika kondisaun rai ne’ebe prepara ona atu hala’o projetu ne’e rasik atu nune’e bele hatene kondisaun rai ne’e, rai lolon ka rai tetuk  atu nune’e animal ou Bibi neebe mak haki’ak, halimar ho livre no diak.
Halo observasaun ba area ne’ebe mak hala’o ba projetu ne’e iha loron 12-06-2017 ne’ebe akompanha husi kurikulu, orientador, no komissaun organizadora (PAP).
3.2.Fatin no Tempu Implementasaun
3.2.1.      Tempu
Programa de prova aptidaun profissional (PAP) hahu realiza durante fulan tolu nia laran, hahu iha loron 06/07/2017, no remata iha loron 06, Fulan Setembru, Tinan 2017
3.2.2.      Fatin.
Programa Ida ne’e realisa iha kanpoun ETA-Moleana, Aldeia Moleana, Suco Ritabou Posto Administrativo Maliana, e Municipio de Bobonaro
3.3.Equipamentus ho Material
Equipamentu ne’ebe uza iha aktividade/projetu haki’ak Bibi mak hanesan tuir mai ne’e:
3.3.1.      Equipamentus
a.       Katana
b.      Aisuak
c.       Sekop
d.      Metru
e.       Tali
f.       Martelu
g.      Kado
3.3.2.      Material
Material ne’ebe uza iha aktividade /projetu haki’ak Bibi mak hanesan tuir mai ne’e:
a.       Fini Bibi
b.      Ai
c.       Au
d.      Kalen
e.       Pregu
f.       Masa hemu bee fatin
g.      Aimoruk
3.4. Limpeza Lokalizasaun
Objetivu importante liu mak limpeza ne’e, atu nune’e fasil mai ita atu hala’o projetu ne’e. Limpeza ida ne’e rasik ho nia durasaun tempu loron rua (2), hahu iha loron 15/05/2017 ne’ebe, realiza husi estudante PAP, iha fatin kampaun ETA.M, Aldeia Moleana, Suku Ritabou, Postu Administrativu Maliana, Municipiu Bobonaro.

KAPITULO. IV.
REZULTADO E DISCUSAUN
4.1.Planu Aktividade ba Projetu
Antes realiza programa prova aptidaun profissional, (PAP) ba dala uluk halo processu planu ne’ebe klaru atu nune’e labele hetan difikuldade durante hala’o aktividade iha kampu servisu nian.
Programa de prova Aptidaun Profissional (PAP) iha parte rua mak hanesan:
4.1.1.      Aktividade la ho fisiku mak hanesan
a.       Planu aktividade
b.      Identifika área/observasaun

4.1.2.      Aktividade ho fisiku mak hanesan
a.       Hamos du’ut no restu husi kulturais sira
b.      Preparasaun ba material no equipamentus
c.       Sukat aréa ne’ebe atu halo konstrusaun
d.      Bibi ne’ebe haki’ak

4.2.Manutensaun ba Bibi ne’ebe haki’ak mak hanesan
a.       Fo han e fo hemu/bee
b.      Hamos luhan laran
c.       Hamos aréa Luhan
d.      Kontrola moras
4.2.Orsamentu ba projetu
Fator ne’ebe mak fo imfluensa ba iha analisa orsamento projetu nian mak hanesan :
1.      fini
2.      Depresiasaun ba luhan
3.      Ai-han
4.      Ai-moruk
5.      Orsamento ba servisu nain
6.      Seluk-seluk.
4.2.1.      Fini
Fini mak hanesan quantidade bibi ne’ebe mak sosa no haki’ak halo bo’ot, bokur, no bele halo aumenta oan to’o lori ba merkadu atu bele fa’an. Ho nune’e atu sura orsamentu setor ida ne’e relasaun ne’ebe integradu ho modalidade ne’ebe atu uza hodi sosa bibi ne’ebe atu haki’ak. Projetu ne’ebe mak halao, presiza bibi fini ne’ebe ho quantidade bibi lima (5), bazeia ba buat ne’ebe ami iha no ami nia kbi’it ne’ebe mak ami iha e bele. bibi lima (5) ne’e ho ninia presu hanesan iha tabela.
Tabela.I.Presu fini bibi.

No
No bibi
Presu(US$)
Obs
1
Bibi Grower
35
9 mezes
2
Bibi idade produsaun
65
12 mezes
3
Bibi idade produsaun
65
12 mezes
4
Bibi idade produsaun
65
12 mezes
4
Bibi idade produsaun
70
12 mezes
5
Total Orsamento ba fini
300.00.




4.2.2.      Luhan no Equipamentu
Bibi luhan nia palku ou andar ho ninia medida naruk, 50 cm, no luan, 180 cm, bele haki’ak bibi ulun lima ou bele tun liu fali husi lima nee, iha ne’e ita hakarak hatene depresiasaun kontruksaun luhan. Ita bele hetan husi montante osan ba kontruksaun luhan nia fahe ho total tempu uza luhan ou durasaun, ( tinan rua 2,).
DL = US$ 170/24 = .US$7.0.( DP = Depresiasaun Luhan ) Tinan ida produsaun dala ida.
4.2.3.      Ai-han
Iha kriasaun ou haki’ak bibi,ai-han hanesan fator ida ne’ebe importante, tamba komponente ai-han fator ida ne’ebe bo’ot liu kompara ho komponente sira seluk. Iha kriasaun ou haki’ak animal, iha projetu ida ne’e ai-han ne’ebe mak uza ba fo bibi mak ai-han Verdura. Ai-han ne’ebe mak persiza fo ba bibi ne’ebe mak ita haki’ak tenke kualidade ne’ebe di’ak.Orsamento ba ai-han mak hanesan US$. 75.00.(kada fulan US$25).Orsamento Ida ne’e usa ou fo ba ema ne’ebe mak prepara ai-han verdure ne’ebe mak bibi presiza.
4.2.4.      Ai-moruk no Vaksin
            Ai-moruk ba projeto Ida ne’e implementador la prepara maibe orsamento ne’ebe mak prepara mak US$.25.00.
4.2.5.      Orsamentu ba Servisu na’in.
Orsamento ba servisu nain durante fulan tolu iha kriasaun bibi nia laran mak kada fulan US$30.00.entaun total orsamento ba servisu nain mak US$. 90.00. ba fulan tolu (3) nia laran.
4.2.6.      Seluk-seluk.
Orsamento ba seluk-seluk mak hanesan :
-          Ba eletricidade              US$ 10.00
-          Transportasaun              US$ 30.00.
Totol orsamento ne’ebe maka hasai atu halao kriasaun bibi mak : US$ 537.00.

4.3.Rezultado merkadoria / faan.
Rezultado merkadoria ou faan animal bibi mak hanesan iha tabela kraik :
No
No bibi /Naran bibi
Presu / folin US$
Obs
1.
Bibi  Grower
75.00
9 mezes
2.
Bibi  idade produsaun
160.00
12 mezes
3.
Bibi  idade Produsaun
170.00
12 mezes
4.
Bibi  Idade produsaun
160.00
12 mezes
5.
Bibi  idade produsaun
180.00
12 mezes

Total resultado faan
745.00


Rendimento ne’ebe mak kriador hetan mak hanesan :
Total orsamento husi rezultado faan hamenus ho Total orsamento ba projeto.
US$ 745.00 – US$.537.00 = US$ 208.00.
Maka beneefit / Cost Ratio  mak :
Total orsamento husi rezultado faan ita fahe ho total orsamento ba projeto.
745/537 =1,3.
Maka ita bele fo konklusaun katak negosiu ou projeto Ida ne’e viavel e  bele halao kontinua..






KAPITULO. V.
T A K A
5.1. Konkluzaun
            Nu’udar kriador/Haki’ak nain ne’ebe di’ak iha obrigatoriu atu hatene criteria kriasaun/haki’ak hanesan Domina siensia, no hadomi animal ne’ebe ita haki’ak.
Domina siensia refere hanesan domina saida mak ita temi : Breeding, Feeding, e Management (prevensaun moras no merkadoria)
Halao gestaun ne’ebe di’ak
            Se karik kriador bele ona kria fini ne’ebe di’ak no bele fo ai-han ne’ebe di’ak ho kualidade no kuantidade, tuir mai kriador tenke halao gestaun kriasaun e habokur bibi no sistema semi intensivu /intensiva.
Analisa Economia.
Baseia ba analisa ekonomia projetu nian hanesan; osan ne’ebe mak sai U$$ 538.00 no osan ne’ebe mak tama U$$.745.00. Maka kriador bele hetan Rendimentu hanesan:
U$$.745 - 538 = US$.207.00 . No Benefit Cost Ratio mak U$$745.00 / 538.00 = 1,3. Ne’e siknifika katak kriasaun ida ne’e bele halao iha Agrikultor sira nia vida moris.
5.2. Rekomendasaun ka Sujestaun.
            Rekomendasaun ka Sujestaun mak ami presiza hato’o mak hanesan:
1.      Atu bele halao programa (PAP) ne’e ho di’ak Edukasaun prepara mos orsamentu ruma ba programa ida ne’e, tamba Inan ho Aman husi estudante ladun iha posibilidade atu realisa ou halao programa ida ne’e.
2.      Husu ba Governu kompetente atu bele legalisa ou loke dalan ba Agrikultor sira, wainhira Agrikultor sira presiza fini animal ruma husi Indonesia atu bele halo kriasaun iha rai Timor Lorosa’e, Tamba ho aktividade hirak ne’e maka Agrikultor sira bele hadia sira nia vida moris no mós bele kria kampo servisu ba juventude sira ne’ebe la iha servisu
BIBLIOGRAFIA
Recsohadiprodjo. S. 1984, pengantar ilmu peternakan Tropis. Penerbit BPFE. Jakarta
Sosroamidjojo, M. S, 1980, Ternak potong. CV. Yasaguna Jakarta.
Sosroamidjojo, M. S. dan Soeradji,. 1978, peternakan Umum, CV. Yasaguna, Jakarta.
Sugeng, B., 1992, Ternak potong., penebar Swadaya. Jakarta.
Djanah, D., 1983. Pemeliharan ternak kambing. Yasaguna. Surabaya.
AA/VV., 1983. Makanan Hijauan Ternak. Kanisius. Jogjakarta.
Sumoprstowo, C.D.A. 1994. Cara pemeliharaan Ternak Kambing Yang Sukses. Bhatara, Jakart

RELATORIO HAKIAK FAHI
RESUMO
Husi populasaun Timor laran tomak, iha familia agrikultór barak mak haki’ak Fahi  ho kuantidade ki’ik to’o kuantidade bo’ot. Fahi lokal iha  nia estrutura fisika, la hanesan Fahi nia fulun no mós la hanesan Fahi lokal  balun fulun kor metan, mutin no makerek.
Haki’ak Fahi mak hanesan fase ida ne’ebe importante ba ema hotu no fó benefisiu ne’ebe bo’ot tebes ba ita agrikultor,liu-liu ba populasaun sira ne’ebe mak hela iha base, Fahi lokal hanesan animál ida ka Fahi ida nia naran hodi uluk kedas ema hotu koiñese.
Fahi lokal nia funsaun ba agrikultor  no populasaun sira hotu importante teb-tebes  atu bele ajuda familia ida-idak nia moris lor-loron nian ka atu bele aumenta osan ka ekonomia iha familia nia laran. No família pekuária sira interese haki’ak Fahi lokal, sira barak mak nia hanoin katak prosesu fa’an fahi  fó lukru ka folin no prospriedade diak liu wanhira sira fa’an.
Projetu no atividade implementa iha Aldeia Moleana, Suku Ritabou, Posto Adminstrativu Maliana, Municipiu Bobonaro, hahú iha loron (5) Juiñu to,o loron (30) Setembru 2017. Baseia ba analiza sura rendimentu haki’ak fahi lokal husi total rendimentu $1780 no total gastus $570 halo mos analiza B/C ratio ho valor 3.12. hatudu katak projetu ne’e viavel atu kontinua.
KAPITULU I
DAHULUK
1.1  Introdusaun
     Animál fahi hanesan balada ida ne’ebe famozu tiha ona iha sosiadade Timor Leste, ne’ebe haki’ak husi ita nia Avon sira hori-uluk kedas to’o ohin loron, ho nia haki’ak tradisionalmente atu bele produz proteina animal ba ema nia nesesidade. Sosiedade haki’ak fahi hanesan fonte ida, atu bele fó resultadu ka hanesan reserva. Iha sorin seluk, fahi hanesan mós animal ida ne’ebe utiliza hodi halo seremonia kultural.
    Haki’ak fahi husi ita nia komunidade enjeralmente hanesan pasa tempu deit, ho nia sistema haki’ak no habarak-an (desenvolve-an) ne’ebe eksentivamente. Desenvolvimentu animál fahi no produktividade animál sei menus, tamba kauza husi limitasaun finanseiru husi haki’ak nain sira, kapasidade no koinesementu sei menus, hodi halo preparasaun material ba envestimentu ka produsaun animál. No mós kauza husi fatór jestaun haki’ak ne’ebe ladun optimu, mak hanesan; sistema ne’ebe haki’ak extensivu, la define objetivu haki’ak ne’ebe klaru, la iha selesaun ba fini animal (breeding) no haki’ak animal liu husi ida ka espésie.
    Animál fahi hanesan animal monogastriku ki’ik ne’ebe, iha kapasidade bele desenvolve-an (habarak-an lalais), ho nia kapasidade hahoris oan (liter size) 8 to’o 12 no tinan ida bele hahoris dalarua. Maibe iha indikasaun katak, fini animál (Breeding), jestaun (Managament), ho ai-han (Freeding) seidauk tau atensaun dia’ak husi animál nain sira, no mós mortalidade (Mortality) ba animál fahi sei sa’e makas ho nia produtividade no reprodusaun sei tun, tamba ne’e mak afeita, ba produsaun fahi Timor Leste.
    Atu desenvolve no hasae produtividade fahi, mak tenke buka alternative ne’ebe dia’ak, no konkreta hodi fó solusaun ba problema ne’ebe ita nia animál nain sira infrenta daudaun. Alternativa ne’ebe presiza atu hadia mak jestaun haki’ak, liu husi fó ai-han konsentradu ne’ebe iha kualidade no kuantidade  ne’ebe naton tuir seinsia nutrisaun animál nian, muda sistema haki’ak husi extensivu ba semi intensivu ka intensivu iha sorin suluk mós, tenke regula ba reprodusaun ho efetivu no efisiente. Sistema haki’ak fahi ho sistema intensivu bele haki’ak animál fahi nia todan, liu husi ai-han ne’ebe kualidade tuir nesesidade animál nian, tamba ai-han hanesan fatór importante ba susesu haki’ak fahi hodi hetan nia produsaun ka resultadu ne’ebe di’ak baseia ba hanoin sira iha leten, mak eskritor/hakerek nain iha hanoin ida hodi hala’o tiha ona atividade pratika kona ba hak’ak fahi lokal (grower) ho intensivu. 
1.2  Objetivu

1.      Atu hasa’e kapasidade no koinesementu kona ba formula rasaun ba animal fahi tuir nia fase moris hahú husi fase starter to’o finisher.
2.      Atu hatene utiliza ai-han lokal no lamatoro tahan, hodi halo formulasaun rasun ba animál fahi.
3.      Atu hatene haki’ak fahi ho sistema intensivu no fini animál (breeding), jestaun haki’ak (managament), no ai-han (feeding).
1.3  Benefisiu
1.      Atu hasa’e kapasidade no koinesementu, liu husi haki’ak animál fahi ho sistema intensivu.
2.      Atu nune’e iha futuru bele implementa iha terenu no hanesan ezemplu ida, ba sosiedade atu bele banati tuir, hodi hasa’e produsaun fahi iha Timor Leste.







KAPITULU II
TEORIA BAZIKU

  2.1 Deskrisaun Geral Fahi
      Tuir ( Sihombing (1997), esplika katak fahi maus (domestiku) ne’ebe ita hatene dau-dadun  (Sus scrofa domestic) jerasaun fahi fuik ne’ebe mai husi espésie rua ne’e mak sus scrofa no sus vitatus fahi fuik ne’ebe nia jerasaun mai husi Europa, ho nia karakteristika hanesan; isin bo’ot, ulun bo’ot, ain-as, tilun tahan naruk no nia fulun grosu (Crest). Sus vitatos fahi fuir ne’ebe nia jerasaun mai husi Azea.
 Animál fahi klasifika tuir aspetu zoolozia mak hanesan; Reino, animlia,filu; kordata, subfilu; vertebradu, klase; mamalia, ordem; artiodátilu, familia, suidae; zenu; Sus (fahi)  especie; Sus scrofava, Sus vitatus.Sus mediaterania (Blakely no Bade, 1994). Relata liu tan katak klasifikasaun fahi tuir aspetu karkasa iha tipu tolu, ne mak; tipu na’an no bokur na’an isin. Animál fahi ne’ebe eziste iha Timor-Leste hanaran; “fahi Timor” ne’ebe kleur ona desenvolve iha rai ida ne’e, maibe iha fahi balun hatama-mai husi rai seluk, hanesan Indonesia, ne;be nia fahi hanesan ho fahi Timor. Fahi sira ne’e mak fahi Bali,Fahi Sunda,Fahi Kalimantan, Fahi Sumba, no mós fahi ne’ebe mai husi China, Philipina no India. Fahi ne’ebe klasifika ba fahi rasa mai husi Europea, ne’ebe tama iha Timor, halo kruzamentu ho fahi lokal mak produs espeise/variadade barak iha Timor Leste. Fahi Timor ne,ebe haki’ak husi ita nia sociedade, iha mós fahi fuik ne’ebe namkari iha teritorio Timor Leste (MAF-RDTL, 2002). Fahi ne’ebe namkari iha Timor, tenke halo justikasaun klean, hodi hatene kona-ba fahi-sira ne’e hotu.
2.2. Ai han
      Ai han hanesan material ne’ebe bele han, no utiliza husi anaimál atu halo nia prosesu desenvolvementu ba nia isisn ka habo’ot tan, produsaun no asigura animál nia moris (Tilman et al.,1984). Relata liu tan katak ai-han hanesan material ne,ebe prepara hodi fó ba animál iha kontinuasaun be-beik ba animál durante oras ruanulu resin ha’at (24) nia laran (ad-livitun). Ai-han ba animál fahi bele hetan husi resultadu agrikultura nian, toos, peska, pekuaria no industria, ne’ebe utiliza hanesan ai-han ba animál, ne’ebe halo ona prosesamentu ka seidauk halo prosesamentu. Iha Timor Leste, ai-han lokal ne’ebe utiliza hodi fó ba animál mak hanesan batar, akar,hare u’ut, ai-farina no lamtoro tahan, no mós hahan sira seluk ne’ebe fahi bele konsumu (Anonimos, 2010).
      Fornesimentu ai-han hanesan fatór ida inportante ba kriasaun fahi, tamba fornesimentu ai-han ba fahi, ninia persentazem boot hodi halo kriasaun ba fahi. Fahi fini (breeding), presisa 60%  husi total gastu hotu ba produsaun, no 80% ba fahi habokur (fattening) ai-han hotu ne’ebe fahi presisa, dahuluk ho nia suptansia nutrientes mak hanesan karbohidratu, lipidu, protenia, vitamina, minerais no be’e. fatór hirak nebe presisa atu hatene mak: objetivu husi haki’ak ne’e rasik, atu habokur (fattening) ka ba fahi fini (breeding), no fase moris ba fahi starter, grower, finisher ka nia todan.
        Baseia ba fatór sira ne’e hotu, mak bele halo formula rasaun oi-oin tuir fahi nia nesesidade no objetivu haki’ak. Fahi starter, fahi oan ne’ebe sei susu, ho idade semana 8-10. Iha fahi nia nesesidade no objetivu hakiak fahi starter, fahi oan ne’ebe sei susu, ho nia idade semana 8-10. Iha fase ida ne’e tenke fó rasaun starter nian, ne’ebe nia kompozisaun material ai-han, fasil han no fasil atu halo digestivu (creep feed). Nia kontem fibra grossu 3% no proteina grossu 20-22%. Arasaun grower  ai-han ne’ebe fó ba fahi oan ne’ebe idade liu ona fase starter  ho nia idade fulan lima. Fahi ida ne’ebe iha fase ida ne’e, tenke hetan rasaun grower ho nia fibra grossu a’as oituan 5%, no nia proteina grossu 17%. Rasaun ba fahi habokur (fattening), fahi ne’ebe habokur no atu koa (potong), ho nia todan 50-100 kg.Rasaun ba fahi habokur material ai-han nia fibra naton, no proteina grossu 14 kg. Rasaun ba fahi fini, ai-han ne’ebe, fo fahi joven, hanesan troka ai-han fase grower ka fahi kabuki fulan tolu dahuk, no material ai-han nia fibra grossu relativamente as 8.5%, no proteina grossu 14.5%. Rasaun ba fahi ne’ebe laktasaun (fó susu oan), rasun ne’ebe fó ba fahi iha tempu fulan ikus durasun kabuk, no durasaun  durante fó susu nia oan. Materia ai-han ho nia kontem fibra grossu 7%, no proteina grossu 18.5% (Tilman et1984).


2.2.1 Batar (Zea mais )
     Batar hanesan hahán ne’ebe bele utiliza ba animál nian, no mós ba ema atu bele  konsumu, tamba batar hanesan ai-han ne’ebe iha fonte enerjia. (batar hanesan ai-han ne,ebe tuir  tempu, ho nia siklu moris loron 80-150. Enjeralmente batar nia naruk metro 1-3, no balun bele to’o metro 6). Batar ai-han ne’ebe bele fó enerjia dahuluk ba animál tamba kabohidratu batar liu husi 60-80% no fasil atu halo digestivu (han), no fibra grossu mós menus. Carbohidratu  husi batar forma husi amilosa amilopktin. Batar iha nia substansia ida hanaran xanttopil  batar nia bokur ka lipidu aas liu 3% kompara ho ai-han seluk hanesan sorgu, no fós, no proteina grossu batar 8,5% nutrientes iha batar nia laran grama 100 husi batar ho nia kalori 355 kkal, proteina 9,2 gr, lipidu 3.9 gr kadbohiratu 73,7 gr, kalsiu 10 gr. Fosforu 256 mg, Besi/Feru 2,4 mg, Vitamina A510 SI, Vitamina B1 0,38 MG Bee 12 grama (Souza, 1999).
2.2.2 Ikan uut (Fish meal)
       (Parakkasi 1990), esplika katak ikan uut hanesan ai-han ne’ebe di’ak ba animál fahi, tamba nia proteina 40-61%, asidu no aminoásidu ne’ebe iha kualidade di’ak, nomós fonte mineral no vitamina ne’ebe kompletu ba animál atu bele konsumu.Maibe tenke hanoin, presentazem ikan uut iha rasun ba fahi oan 2.5% deit.Kontem ka kandungan asidu aminóa esensial ne’ebe iha ikan mak hanesan arginine, glisin, leusine, lisin no valin.
(Rasyak 1990), relata katak nutritivu ikan uut mak hanesan, proteina grossu 65%, lipidu 4%, fibra grossu 1% , enerjia metabolismo 3380 kkal/kg. Ikan uut husi ikan teri, utiliza sai hanesan ai-han ba fahi, mai husi resultadu ne’ebe harahun ho makina hodi dulas to’o uut. Ikan uut bele uza hodi kahur fali ho ai-han seluk, hanesan; batar, fore keli, fore mungo, hare uut, no lamatoro ka ai-han seluk, ne’ebe animál bele konsumu hodi halo formula rasaun ba animál fahi.


2.2.3 Lamtoro uut (Leucaena lecocaphala)
(Soedirdjoatmodjo,1986). Esplika katak, lamtoro hanesan ai-horis ne’ebe kompostu ba leguimenosa ne’ebe uza ona sai hanesan ai-han ba animál ruminantes. Maibe uza mós sai hanesan ai-han ba animál fahi, sei kuran lamatoro ne’ebe uza ba ai-han fahi. Tenke halo uut, lamtoro nia uut ne’ebe uza habai halo maran, no ikus mai mak bele dulas ka fahi halo rahun hodi kahur ka mistura ho ai-han seluk ne’ebe prepara hodi formula rasaun.
(Murtidjo 2005) relata katak, lamtoro uut iha nia protein grossu 23.2%, lipidu 2.4%, fibra grosu 20.1%, enerjia metabolismo 1140 kkal/kg. Correia  reviu fali katak, protein husi lamtoro as bele to’o 36-48%. (Timal et al. 2005), nutritivu lamtoro uut nia material maran (seco) 100%, fibra grossu 18.0%, proteina grosu 23.75%, no enerjia metabolismo 2710 kkal/kg.
2.2.4 Hare uut (Oriza Sativa L)
      (Rasyaf 1997) esplika katak, hare uut hanesan ai-han restu (by-product), husi prosesu dulas hare sai fós. Hare uut kategoria hanesan ai-han ne’ebe fonte enerjia vitamina B, no nia lipidu mós aas. Kontem (kandungan) enerjia metabolismo husi hare uut mak 1700 kkal/kg, lipidu 13%, no nia fibra grossu aas, tamba iha uut ne’e, iha hare kulit ne’ebe nakfera hamutuk ho hare uut. Hare uut ai-han ka material ne’ebe uza ba ai-han fahi, tamba nia folin baratu no fasil atu hetan iha koler fatin, no la iha kompetisaun ho ema nia nesesidade (Anonimos, 2010).
 (Serão, 2012) esplika katak, iha Timor Leste hare uut eziste barak liu,no iha potensialidade atu bele uza ba ai-han fahi no animál seluk tamba sosiadade barak mak sai agrikoltur hodi halo natar. Nia esplika mós katak hare uut ho nia material maran (seca) entre 858.2 g/kg, proteina grossu 57.9% g/kg, fibra grossu 365.6 g/kg, lipidu2.4 g/kg, minerais Ca 502 mg/kg, P 486.56 mg/kg, mg 2309.46 mg/kg.

2.3 Luhan
   Tuir (Sihombing, 1997) esplika katak luhan hanesan instrument ida mak importante tebes ba haki’ak animál fahi ka animál seluk, ne’ebe bele protese animál husi efetu negativu naturais hanesan; loro manas, udan bo’ot, anin, no efetu sira seluk mak hanesan ema naok no oho. Benefisiu husi luhan mak hanesan fasil ba animál nain atu fó han,fase, sura,kontrola moras.(Tilman et at 1997) esplika liu tan katak, luhan hanesan fatin ida ne’ebe importante tebes atu bele proteze animál husi ambiente nian ne’ebe fó amiasa ba animál.Efetu natureza hira ne’e mak hanesan; udan, anin, loro manas, malirin, nomos efetu seluk hanesan ema naok ka animál predator seluk. Modelu luhan tuir konstrusaun mak luhan individu no grupu, no modelu luhan tuir nia funsaun mk luhan ba inan no oan-nurak, bele halo individu no gropu luhan ba fahi habokur no luhan ba fahi aman. (Blakely no Bade, 1994).
2.4. Sistema haki’ak
Engeralmente sistema haki’ak ba animál fahi hanesan mós ita haki’ak animál sira seluk. Sistema haki’ak ladauk halo tuir mak iha sistema oin tolu ne’e mak sistema extensivu, semi-extensivu, no intensivu, (Tilman et al 1984). Iha Tomor -Leste familia agrikultor  sira barak mak haki’iak fahi tuir sistema extensivu iha sistema ida ne’e animál ou fahi husik livre, ladun iha atensaun husi animál nain sira ai-han atu fó, nia luhan no prevensaun ba moras.
    Semi-intensivu sistema ne’ebe kombinasaun entre extensivu no intensivu, iha sistema ida ne’e animál fahi husik livre iha tempu loron no iha tempu kalan sulan, tamba iha ona nia luhan maske sei menus fasilidade animál nain komea tau ona atensaun hodi prepara ai-han ba nesesidade fahi nian ka buat balun hodi sustenta fahi nia nesecidade lor-loron atu nune’e hodi bele fó produsaun ne’ebe, maksimu iha nia moris. Sistema intensivu animál hela deit iha luhan durante horas 24 nia laran gestauan kona-ba animál nia nesesidade hanesan fó han,  fó hemu, fó kaben, hahoris no kontrolu intensivu hanesan fase no hamos nia luhan, halo tratamentu, ba moras to’o ba fa’an iha merkadu (Timan et al 1984).

KAPITULU III
METODOLOGIA
3.1  Fatin no Tempu
Realizasaun atividade prova aptidaun profisional (PAP) hahú loron lima (5) fulan julho to’o loron tolu nulu (30) fulan setembru 2017, iha Ekola Téknika Agríkola Moleana Suku Ritabou Postu Administrativu Maliana, Municipiu Bobonaru. Detailadumente hare iha nesa iha tabela 4 kalendarizasauan (Pajina 20).
3.2 Material no Equipamentus
3.2.1. Material
 Material ne’ebe prepara hodi hala’o atividade pratika ba programa aptidaun profisional (PAP) mak hanesan: fini fahi/breeding, ai-han/ feeding, (Batar, Hare u’ut, Lamtoro, no ikan u’ut) ai-moruk basina  (Itog Colera, Antiobiotika/Oxy-Vet L.A. Vitaminas/B Complexu, Lona no Saku).
3.2.2. Ekipamentu
           Ekipamentu ne’ebe prepara hodi hala’o atividade pratika  ba programa prova aptidaun profisional (PAP) mak ; dasin tetu (2), kg 10 ida (1) kg 150 ida (1) Pa/Kanuru ai-suak lesun no allu.
3.3. Fahi
           Fahi ne’ebe hodi hala’o ba programa prova aptidaun profisional (PAP) fahi privadu. Haat (4) no inan (3) aman ida (1) no idade kada fahi fulan 3-6 ho nia todan kada fahi 8-15 kg.
3.4. Luhan
 Luhan ne’ebe uza hodi hala’o atividade prátika ba prova aptidaun profisional (PAP) halo rasik/privadu  luhan induvidu ho nia medida luhan metro 2, naruk metro 4 (2x4 m) fahe ba fahi 4 ida idak ho nia medida 1 metru kada kuartu ho nia medida 2m x4m, laran (base),  nahe ho semente no kakuluk taka ho kalen.

3.5.  Formula Rasaun
 Ai-han ne’ebe uza hodi halo formulasaun rasaun, pratika ba programa Prova Aptidaun Profissional (PAP) mak hanesan;batar uut, ikanu uut , lamtoro u’ut, hare u’ut,
3.6.  Métodu Formulasaun Rasaun
  Métodu ne’ebe uza hodi halo formulasaun rasaun ba prova Aptidaun Profissional (PAP), mak uza métodu Trial and Error. Métodu Trial and Error, métodu ne’ebe uza hodi koko no kalkula ai-han ne’ebe tuir nia persentagem proteina grosu ne’ebe mak ita hakarak /determina.Atu detailadu hare iha tabela 1 tuir mai ne’e.
Tabela 1; Formula Rasaun Métodu Trial and Error
Tipu ai-han
        kg
Proteina bruta
     %
1
batar
        50 kg
50/100x14%
   7 %
2
Ikan u’ut
         5 kg
5/100x61%
   3.05 %
3
Hare u’ut
         35 kg
35/100x11%
   3.85 %
4
Lamtoro u’ut
         10 kg
10/100x40%
   4 %
              TOTAL
         100 kg
       
Pb 17 %
Fonte: Dadus PAP,2017
3.7. Métodu fó han
         Fornesimentu ai-han ba fahi durante pratika Prova Aptidão (PAP), uza metudu fó han sukat no maneira fó han bokon (kahur ho be’e). Konsumu hahán ba fahi kada loron gr 750 kada fahi, no fó han dala rua dader no loraik Dader gr 375 no loraik gr 375, no total ai-han durante fulan tolu 2,70kg.
3.8  Proseduramentu/prosedimentu implementasaun atividade
           Atividade ne’ebe mak hala’o durante pratika ba programa prova aptidaun profisional (PAP) fahe ba iha parte rua ne’e mak: etapa preperasaun no implementasaun.


3.4 Etapa preparasaun
         Iha preparasaun ba programa prova aptidaun profisional (PAP) atividade ne’ebe hala’o ba dahuluk mak:
1.      Identifikasaun area, atu bele hatene kondisaun fatin ( area) ne’ebe atu uza hodi hala’o atividade  ba prova aptidaun profisional (PAP).
2.      Prepara material atu halo luhan: ai, pregu, semente, kalen.
3.      Hari luhan.
4.      Prepara fini fahi.
5.      Preparasaun ai-han hanesan :batar dulas halo u’ut, lantoro tahan habai halo maran no halo u’ut , fai ikan teri halo u’ut, hare u’ut, no konsentradu.
6.      Preprasaun ekipamentus luhan mak hanesan: fatin  han no fatin hemu.
7.      Prepara ai-moruk Medicomentos hanesan (basina Antibiotika, antihelmetica, no vitrafusasou/ vitaminas).
8.      Prevensaun (halo vacina  no tratamentu.)
   3.4.1 Etapa implementasaun
           Atividade hirak ne’ebe hala’o tiha ona pratika prova aptidaun profisional (PAP)    ne’ebe mak hanesan:
1.      Fomulasaun ai-han.
2.      Tetu ai-han molok atu kahur
3.      Kahur ai-han.
4.      Tetu fahi nia todan.
5.      Tetu ai-han molok atu fó han.
6.      Fase luhan no ekipamentus luhan (han fatin no hemu fatin).
7.      Prevensaun (halo vacina no tratamentu).




3.4.2 Orsamentu kapital permanente no variaveis
           Orsamentu ne’ebe uza ba prova aptidaun profisional (PAP) komesa husi Kapital permanente to’o Kapital variaveis total $ 570 uza ba fulan tolu, atu detailadu liu bele hare iha tabela justifikasaun.
3.4.3        Kapital permanente
           Orsamentu ne’ebe iha nafatin ka permanente, maske la iha atividade produsaun ba animál maibe orsamentu ida ne’e tenki iha (preparadu ) nafatin (permanente)atu detailadu liu bele hare iha tabela 2 justifikasaun capital permanente.
Tabela 2 capital permanente
No
Componente
Unid
Qty.
Foli ($)
Total ($)
Obs
A
Luhan
1
-
-
-

1
Semente
(unidade)
2
4,50
9

2
Rai- henek
(unidade)
1
30
30

3
Ai-rin
(unidade)
4
6
24

4
Ai-trabesaun
(unidade)
2
5
10

5
Ai-kalen
(unidade)
4
2
8

6
Pregu ai
Kg
1
2,5
2,5

7
Pregu kalen
Kg
1
2,5
2,5

Sub total
$86

B
Ekipamentus

1
Seringan triplex10 ml
(unidade)
2
17
34

2
Daun 1.5mll
(unidade)
2
5
10

3
Algodaun/kabas
(unidade)
2
2,5
5

4
Balde
(unidade)
2
2,5
5

5
Ai-sar
(unidade)
2
1
2

6
Dasin
10 kg
1
10
10

7
Dasin
150 kg
1
100
100

Sub total
$166

C
Ema servisu
-
-
-
-

Total gastu permanente (kp) 86+166 =
$. 252


3.4.3        Kapital Variaveis/Variavel
           Orsamentu no gastus ne’ebe uza iha mudansa tuir animal ne’ebe produz produsaun animal iha quantidade ne’ebe bo’ot nia gastu orsamentu mós barak bo’ot. Atu hatene klaru bele hare iha tabela 2 justifikasaun kapital variaveis.

Tabela 2 Kapital Variaveis.
No
Componente
Unid
Qty.
Folin ($)
Total ($)
Obs
A
Fini fahi

1
Aman
Fahi
1
50
50

2
Inan
Fahi
3
50
150

Total orsamentu
$200

B
Ai-han
1
Batar u’ut
-
-
75.
75.

2
Hare u’ut
-
-

3
Lamtoro u’ut
-
-

4
Ikan u’ut
-
-

Total orsamentu
$75

4
Tula ai-han
Transporte
1
10
10

5
Tula fahi
Transporte
1
10
10

Total orsamentu
$20

E
Ai-moruk
1
Vetoxila /oxy- Vet la
Botir
1
7
7

2
Valesin hogeolera
Botir
1
5
5

3
Guxanex
Botir
1
6
        6

4
Pipedon tablet
Botir
1
5
5

Total orsamentu
$23

Total gasto variaveis (KV) 200+75+20+23=
$318

                   Fonte; PAP 2017
                              Total KP + Total KV = $318 +$252 =$570



KAPITULO IV
RESULTADU DISKUSAUN

4.1  Resultadu Produsaun Haki’ak Fahi Lokal/Timor
  Durante produsaun ba fahi, kada inan tolu (3) nebe haki’ak oan ho nia liter siza oan 8-12 ho nia mediu 10, no mortalidade 2%. Ho nune’e efektividade husi oan 8 ba inan, to’o fa’an ho folin $50.00 ba oan ida, no kada inan hahoris dala rua ba tinan ida.
4.2  Analiza ekonomia haki’ak fahi lokal
Analiza ekonomia haki’ak fahi lokal hanesan komponente jestaun ida mak importante tebes ba produtor haki’ak fahi lokal sira hodi halo analiza komparasaun entre rendimentu no kustu durante produsaun haki’ak fahi lokal. No uza formulasaun analiza ekonomiku hanesan tur mai ne’e:
AE = R – K
Deskrisaun     
-AE = Analiza Ekonomia          -R = Rendimentu              -K = Kustu
4.3.Rendimentu/ Income;
- Fa’an fahi oan = 8 x 3 Inan x1 periudu x $20 = 480
- Fa’an fahi Inan ho Aman 4x 300                       =1200
- Ema aluga aman fó kaben fahi inan tinan 1     = 100          
                        Total rendimentu                       =$1780
Rendimentu Fikxu   = $1780-$570 = $1210
Rendimentu kada tinan     =$300/4 =  $ 75
Rendimentu kada fulan    = $100/12 = $8.3
Analiza ekonomia hatudu nia komparasaun rendimentu ne’ebe hetan ho gastu ne’ebe hasai ho nia formula.
Analiza Ekonomia           = Rendimentu – kustu
                          = $1780 - $570
                                                = $ 1210
           Baseia ba rezultadu iha leten hatudu katak atu  haki’ak fahi lokal  kustu nebe mak hasai ou gastu hamutuk $570. Rendimentu nebe mak hetan husi haki’ak fahi lokal hamutuk $1780. Lukru nebe’e mak hetan husi fa’an fahi lokal ne’e hamutuk  $1210.

      B/C Ratio hatudu komparasaunentre kuantidade rendimentu ho gastus ho nia formula.
            B/C Ratio
            B/C Ratio
            B/C Ratio

Hare husi rendimentu analiza B/C ratio husi negosiu ne’e signifika katak rasuavel no bele implementa.Tamba hetan nia lukru ka resultadu 3.12. Kuandu resultadu menus husi ida (<1) projetu ka negosiu ne’e labele implementa, ida la lakon la manan (1=1), no liu husi ida ba leten, projetu /negusiu bele implementa (>1), tamba hetan nia lukru $1210.





KAPITULU V
KONKLUSAUN NO SUJESTAUN

5.1 Konklusaun.                                                                                          
Bazeia ba rezultadu realizasaun atividade (PAP) no rezultadu relatóriu ne’e, hakerek nain hakarak foti konkluzaun hanesan tuir mai ne’e:
1.      Planu de orsamentu mak hanesan planu ida ne’ebé hala’o antes atu hahú projetu ne’e realiza.
2.      Rezultadu hatudu katak,total orsamentu ne’ebé gasta $570,total rendimentu $1780,lukru $ 1210..no valor husi B/C Ratio

5.2. Sujestaun
1.      Escola Técnica Agrícola Moleana liliu ba professores/as sira hotu atu bele kontinua programa (PAP) ne’e iha periodu tuir mai ho diak.
2.      Estudante sira katak iha periodu tuir mai bele hili títulu ne’ebé hanesan maibé ho maneira ne’ebé diferente.












BIBLIOGRAFIA

Anonimos, 2010 Jornal Diariu. Ministeriu Agrikultura no Peska. Dirasaun Nasional         Pekuaria. (DNE).
………….. 2010 Timor Leste Sensus. Volume 3. Ministeriu Finansa.Dirasaun Nasional Statistika. (DNE).
Blakely J. no Bade H.D. 1994. IImu Peternakan Umum, Gadjamada University Press Yogyakarta.
Ministeriu Agrikultor no Peska MAP. 2002. The Study On Intergrated Agrikulture devilment of East-Timor-Leste. JapaunInternational Cooperation Agency (JICA). Dili Timor-Leste
Prakkasi, A. 1990. Bahan Makanan Ternak Monogastrik. Perbit angkasa.
Rasyaf, M.(1997)Bahan Makanan Ayam Kampung. Penerbit Yayasan Angkasa.
Rasyaf, M. 1990Bahan Makanan Ayam Kampung. Penerbit Yayasan Angkasa.
Serão, E.A, 2012. Faktor Faktor Penghabat Produksi Ayam Kampung dan Koersial Dili Timor-Leste. PhD. ,tessis.
Sihombing, 1997. Beternakan Babi. Gadjamada University Press Yogyakarta.
Seodirdjoatmodja, S.M.D. (1986). Betrnak Induk dan Pejantan Ayam Kampung. Penebit karya Bali. Jakarta Selatan.
Leonardo. L. E. Sousa. De Milho Retrospectiva de 1998 e Perspectivas. Precos Agícolas, v. 13, n. 147, p. 18-20, 1999.
Tilman, A.D. Hartadi. H. S. Prawirokusumo, S reksohardiprojo, S. Lebdokusudjo. IImu Makan ternak dasr. Gajah Mada university Press Yogyakarta. 1984.


RESUMO BADAK
Husi populasaun Timor laran tomak, iha familia agrikultór barak mak haki’ak Fahi  ho kuantidade ki’ik to’o kuantidade bo’ot. Fahi lokal iha  nia estrutura fisika, la hanesan Fahi nia fulun no mós la hanesan Fahi lokal  balun fulun kor metan, mutin no makerek.
Haki’ak Fahi mak hanesan fase ida ne’ebe importante ba ema hotu no fó benefisiu ne’ebe bo’ot tebes ba ita agrikultor,liu-liu ba populasaun sira ne’ebe mak hela iha base, Fahi lokal hanesan animál ida ka Fahi ida nia naran hodi uluk kedas ema hotu koiñese.
Fahi lokal nia funsaun ba agrikultor  no populasaun sira hotu importante teb-tebes  atu bele ajuda familia ida-idak nia moris lor-loron nian ka atu bele aumenta osan ka ekonomia iha familia nia laran. No família pekuária sira interese haki’ak Fahi lokal, sira barak mak nia hanoin katak prosesu fa’an fahi  fó lukru ka folin no prospriedade diak liu wanhira sira fa’an.
Projetu no atividade implementa iha Aldeia Moleana, Suku Ritabou, Posto Adminstrativu Maliana, Municipiu Bobonaro, hahú iha loron (5) Juiñu to,o loron (30) Setembru 2017. Baseia ba analiza sura rendimentu haki’ak fahi lokal husi total rendimentu $1780 no total gastus $570 halo mos analiza B/C ratio ho valor 3.12. hatudu katak projetu ne’e viavel atu kontinua.

KAPITULU I
DAHULUK
1.4  Introdusaun
     Animál fahi hanesan balada ida ne’ebe famozu tiha ona iha sosiadade Timor Leste, ne’ebe haki’ak husi ita nia Avon sira hori-uluk kedas to’o ohin loron, ho nia haki’ak tradisionalmente atu bele produz proteina animal ba ema nia nesesidade. Sosiedade haki’ak fahi hanesan fonte ida, atu bele fó resultadu ka hanesan reserva. Iha sorin seluk, fahi hanesan mós animal ida ne’ebe utiliza hodi halo seremonia kultural.
    Haki’ak fahi husi ita nia komunidade enjeralmente hanesan pasa tempu deit, ho nia sistema haki’ak no habarak-an (desenvolve-an) ne’ebe eksentivamente. Desenvolvimentu animál fahi no produktividade animál sei menus, tamba kauza husi limitasaun finanseiru husi haki’ak nain sira, kapasidade no koinesementu sei menus, hodi halo preparasaun material ba envestimentu ka produsaun animál. No mós kauza husi fatór jestaun haki’ak ne’ebe ladun optimu, mak hanesan; sistema ne’ebe haki’ak extensivu, la define objetivu haki’ak ne’ebe klaru, la iha selesaun ba fini animal (breeding) no haki’ak animal liu husi ida ka espésie.
    Animál fahi hanesan animal monogastriku ki’ik ne’ebe, iha kapasidade bele desenvolve-an (habarak-an lalais), ho nia kapasidade hahoris oan (liter size) 8 to’o 12 no tinan ida bele hahoris dalarua. Maibe iha indikasaun katak, fini animál (Breeding), jestaun (Managament), ho ai-han (Freeding) seidauk tau atensaun dia’ak husi animál nain sira, no mós mortalidade (Mortality) ba animál fahi sei sa’e makas ho nia produtividade no reprodusaun sei tun, tamba ne’e mak afeita, ba produsaun fahi Timor Leste.
    Atu desenvolve no hasae produtividade fahi, mak tenke buka alternative ne’ebe dia’ak, no konkreta hodi fó solusaun ba problema ne’ebe ita nia animál nain sira infrenta daudaun. Alternativa ne’ebe presiza atu hadia mak jestaun haki’ak, liu husi fó ai-han konsentradu ne’ebe iha kualidade no kuantidade  ne’ebe naton tuir seinsia nutrisaun animál nian, muda sistema haki’ak husi extensivu ba semi intensivu ka intensivu iha sorin suluk mós, tenke regula ba reprodusaun ho efetivu no efisiente. Sistema haki’ak fahi ho sistema intensivu bele haki’ak animál fahi nia todan, liu husi ai-han ne’ebe kualidade tuir nesesidade animál nian, tamba ai-han hanesan fatór importante ba susesu haki’ak fahi hodi hetan nia produsaun ka resultadu ne’ebe di’ak baseia ba hanoin sira iha leten, mak eskritor/hakerek nain iha hanoin ida hodi hala’o tiha ona atividade pratika kona ba hak’ak fahi lokal (grower) ho intensivu. 
1.5  Objetivu

4.      Atu hasa’e kapasidade no koinesementu kona ba formula rasaun ba animal fahi tuir nia fase moris hahú husi fase starter to’o finisher.
5.      Atu hatene utiliza ai-han lokal no lamatoro tahan, hodi halo formulasaun rasun ba animál fahi.
6.      Atu hatene haki’ak fahi ho sistema intensivu no fini animál (breeding), jestaun haki’ak (managament), no ai-han (feeding).
1.6  Benefisiu
3.      Atu hasa’e kapasidade no koinesementu, liu husi haki’ak animál fahi ho sistema intensivu.
4.      Atu nune’e iha futuru bele implementa iha terenu no hanesan ezemplu ida, ba sosiedade atu bele banati tuir, hodi hasa’e produsaun fahi iha Timor Leste.







KAPITULU II
TEORIA BAZIKU

  2.1 Deskrisaun Geral Fahi
      Tuir ( Sihombing (1997), esplika katak fahi maus (domestiku) ne’ebe ita hatene dau-dadun  (Sus scrofa domestic) jerasaun fahi fuik ne’ebe mai husi espésie rua ne’e mak sus scrofa no sus vitatus fahi fuik ne’ebe nia jerasaun mai husi Europa, ho nia karakteristika hanesan; isin bo’ot, ulun bo’ot, ain-as, tilun tahan naruk no nia fulun grosu (Crest). Sus vitatos fahi fuir ne’ebe nia jerasaun mai husi Azea.
 Animál fahi klasifika tuir aspetu zoolozia mak hanesan; Reino, animlia,filu; kordata, subfilu; vertebradu, klase; mamalia, ordem; artiodátilu, familia, suidae; zenu; Sus (fahi)  especie; Sus scrofava, Sus vitatus.Sus mediaterania (Blakely no Bade, 1994). Relata liu tan katak klasifikasaun fahi tuir aspetu karkasa iha tipu tolu, ne mak; tipu na’an no bokur na’an isin. Animál fahi ne’ebe eziste iha Timor-Leste hanaran; “fahi Timor” ne’ebe kleur ona desenvolve iha rai ida ne’e, maibe iha fahi balun hatama-mai husi rai seluk, hanesan Indonesia, ne;be nia fahi hanesan ho fahi Timor. Fahi sira ne’e mak fahi Bali,Fahi Sunda,Fahi Kalimantan, Fahi Sumba, no mós fahi ne’ebe mai husi China, Philipina no India. Fahi ne’ebe klasifika ba fahi rasa mai husi Europea, ne’ebe tama iha Timor, halo kruzamentu ho fahi lokal mak produs espeise/variadade barak iha Timor Leste. Fahi Timor ne,ebe haki’ak husi ita nia sociedade, iha mós fahi fuik ne’ebe namkari iha teritorio Timor Leste (MAF-RDTL, 2002). Fahi ne’ebe namkari iha Timor, tenke halo justikasaun klean, hodi hatene kona-ba fahi-sira ne’e hotu.
2.2. Ai han
      Ai han hanesan material ne’ebe bele han, no utiliza husi anaimál atu halo nia prosesu desenvolvementu ba nia isisn ka habo’ot tan, produsaun no asigura animál nia moris (Tilman et al.,1984). Relata liu tan katak ai-han hanesan material ne,ebe prepara hodi fó ba animál iha kontinuasaun be-beik ba animál durante oras ruanulu resin ha’at (24) nia laran (ad-livitun). Ai-han ba animál fahi bele hetan husi resultadu agrikultura nian, toos, peska, pekuaria no industria, ne’ebe utiliza hanesan ai-han ba animál, ne’ebe halo ona prosesamentu ka seidauk halo prosesamentu. Iha Timor Leste, ai-han lokal ne’ebe utiliza hodi fó ba animál mak hanesan batar, akar,hare u’ut, ai-farina no lamtoro tahan, no mós hahan sira seluk ne’ebe fahi bele konsumu (Anonimos, 2010).
      Fornesimentu ai-han hanesan fatór ida inportante ba kriasaun fahi, tamba fornesimentu ai-han ba fahi, ninia persentazem boot hodi halo kriasaun ba fahi. Fahi fini (breeding), presisa 60%  husi total gastu hotu ba produsaun, no 80% ba fahi habokur (fattening) ai-han hotu ne’ebe fahi presisa, dahuluk ho nia suptansia nutrientes mak hanesan karbohidratu, lipidu, protenia, vitamina, minerais no be’e. fatór hirak nebe presisa atu hatene mak: objetivu husi haki’ak ne’e rasik, atu habokur (fattening) ka ba fahi fini (breeding), no fase moris ba fahi starter, grower, finisher ka nia todan.
        Baseia ba fatór sira ne’e hotu, mak bele halo formula rasaun oi-oin tuir fahi nia nesesidade no objetivu haki’ak. Fahi starter, fahi oan ne’ebe sei susu, ho idade semana 8-10. Iha fahi nia nesesidade no objetivu hakiak fahi starter, fahi oan ne’ebe sei susu, ho nia idade semana 8-10. Iha fase ida ne’e tenke fó rasaun starter nian, ne’ebe nia kompozisaun material ai-han, fasil han no fasil atu halo digestivu (creep feed). Nia kontem fibra grossu 3% no proteina grossu 20-22%. Arasaun grower  ai-han ne’ebe fó ba fahi oan ne’ebe idade liu ona fase starter  ho nia idade fulan lima. Fahi ida ne’ebe iha fase ida ne’e, tenke hetan rasaun grower ho nia fibra grossu a’as oituan 5%, no nia proteina grossu 17%. Rasaun ba fahi habokur (fattening), fahi ne’ebe habokur no atu koa (potong), ho nia todan 50-100 kg.Rasaun ba fahi habokur material ai-han nia fibra naton, no proteina grossu 14 kg. Rasaun ba fahi fini, ai-han ne’ebe, fo fahi joven, hanesan troka ai-han fase grower ka fahi kabuki fulan tolu dahuk, no material ai-han nia fibra grossu relativamente as 8.5%, no proteina grossu 14.5%. Rasaun ba fahi ne’ebe laktasaun (fó susu oan), rasun ne’ebe fó ba fahi iha tempu fulan ikus durasun kabuk, no durasaun  durante fó susu nia oan. Materia ai-han ho nia kontem fibra grossu 7%, no proteina grossu 18.5% (Tilman et1984).


2.2.1 Batar (Zea mais )
     Batar hanesan hahán ne’ebe bele utiliza ba animál nian, no mós ba ema atu bele  konsumu, tamba batar hanesan ai-han ne’ebe iha fonte enerjia. (batar hanesan ai-han ne,ebe tuir  tempu, ho nia siklu moris loron 80-150. Enjeralmente batar nia naruk metro 1-3, no balun bele to’o metro 6). Batar ai-han ne’ebe bele fó enerjia dahuluk ba animál tamba kabohidratu batar liu husi 60-80% no fasil atu halo digestivu (han), no fibra grossu mós menus. Carbohidratu  husi batar forma husi amilosa amilopktin. Batar iha nia substansia ida hanaran xanttopil  batar nia bokur ka lipidu aas liu 3% kompara ho ai-han seluk hanesan sorgu, no fós, no proteina grossu batar 8,5% nutrientes iha batar nia laran grama 100 husi batar ho nia kalori 355 kkal, proteina 9,2 gr, lipidu 3.9 gr kadbohiratu 73,7 gr, kalsiu 10 gr. Fosforu 256 mg, Besi/Feru 2,4 mg, Vitamina A510 SI, Vitamina B1 0,38 MG Bee 12 grama (Souza, 1999).
2.2.2 Ikan uut (Fish meal)
       (Parakkasi 1990), esplika katak ikan uut hanesan ai-han ne’ebe di’ak ba animál fahi, tamba nia proteina 40-61%, asidu no aminoásidu ne’ebe iha kualidade di’ak, nomós fonte mineral no vitamina ne’ebe kompletu ba animál atu bele konsumu.Maibe tenke hanoin, presentazem ikan uut iha rasun ba fahi oan 2.5% deit.Kontem ka kandungan asidu aminóa esensial ne’ebe iha ikan mak hanesan arginine, glisin, leusine, lisin no valin.
(Rasyak 1990), relata katak nutritivu ikan uut mak hanesan, proteina grossu 65%, lipidu 4%, fibra grossu 1% , enerjia metabolismo 3380 kkal/kg. Ikan uut husi ikan teri, utiliza sai hanesan ai-han ba fahi, mai husi resultadu ne’ebe harahun ho makina hodi dulas to’o uut. Ikan uut bele uza hodi kahur fali ho ai-han seluk, hanesan; batar, fore keli, fore mungo, hare uut, no lamatoro ka ai-han seluk, ne’ebe animál bele konsumu hodi halo formula rasaun ba animál fahi.


2.2.3 Lamtoro uut (Leucaena lecocaphala)
(Soedirdjoatmodjo,1986). Esplika katak, lamtoro hanesan ai-horis ne’ebe kompostu ba leguimenosa ne’ebe uza ona sai hanesan ai-han ba animál ruminantes. Maibe uza mós sai hanesan ai-han ba animál fahi, sei kuran lamatoro ne’ebe uza ba ai-han fahi. Tenke halo uut, lamtoro nia uut ne’ebe uza habai halo maran, no ikus mai mak bele dulas ka fahi halo rahun hodi kahur ka mistura ho ai-han seluk ne’ebe prepara hodi formula rasaun.
(Murtidjo 2005) relata katak, lamtoro uut iha nia protein grossu 23.2%, lipidu 2.4%, fibra grosu 20.1%, enerjia metabolismo 1140 kkal/kg. Correia  reviu fali katak, protein husi lamtoro as bele to’o 36-48%. (Timal et al. 2005), nutritivu lamtoro uut nia material maran (seco) 100%, fibra grossu 18.0%, proteina grosu 23.75%, no enerjia metabolismo 2710 kkal/kg.
2.2.4 Hare uut (Oriza Sativa L)
      (Rasyaf 1997) esplika katak, hare uut hanesan ai-han restu (by-product), husi prosesu dulas hare sai fós. Hare uut kategoria hanesan ai-han ne’ebe fonte enerjia vitamina B, no nia lipidu mós aas. Kontem (kandungan) enerjia metabolismo husi hare uut mak 1700 kkal/kg, lipidu 13%, no nia fibra grossu aas, tamba iha uut ne’e, iha hare kulit ne’ebe nakfera hamutuk ho hare uut. Hare uut ai-han ka material ne’ebe uza ba ai-han fahi, tamba nia folin baratu no fasil atu hetan iha koler fatin, no la iha kompetisaun ho ema nia nesesidade (Anonimos, 2010).
 (Serão, 2012) esplika katak, iha Timor Leste hare uut eziste barak liu,no iha potensialidade atu bele uza ba ai-han fahi no animál seluk tamba sosiadade barak mak sai agrikoltur hodi halo natar. Nia esplika mós katak hare uut ho nia material maran (seca) entre 858.2 g/kg, proteina grossu 57.9% g/kg, fibra grossu 365.6 g/kg, lipidu2.4 g/kg, minerais Ca 502 mg/kg, P 486.56 mg/kg, mg 2309.46 mg/kg.

2.3 Luhan
   Tuir (Sihombing, 1997) esplika katak luhan hanesan instrument ida mak importante tebes ba haki’ak animál fahi ka animál seluk, ne’ebe bele protese animál husi efetu negativu naturais hanesan; loro manas, udan bo’ot, anin, no efetu sira seluk mak hanesan ema naok no oho. Benefisiu husi luhan mak hanesan fasil ba animál nain atu fó han,fase, sura,kontrola moras.(Tilman et at 1997) esplika liu tan katak, luhan hanesan fatin ida ne’ebe importante tebes atu bele proteze animál husi ambiente nian ne’ebe fó amiasa ba animál.Efetu natureza hira ne’e mak hanesan; udan, anin, loro manas, malirin, nomos efetu seluk hanesan ema naok ka animál predator seluk. Modelu luhan tuir konstrusaun mak luhan individu no grupu, no modelu luhan tuir nia funsaun mk luhan ba inan no oan-nurak, bele halo individu no gropu luhan ba fahi habokur no luhan ba fahi aman. (Blakely no Bade, 1994).
2.4. Sistema haki’ak
Engeralmente sistema haki’ak ba animál fahi hanesan mós ita haki’ak animál sira seluk. Sistema haki’ak ladauk halo tuir mak iha sistema oin tolu ne’e mak sistema extensivu, semi-extensivu, no intensivu, (Tilman et al 1984). Iha Tomor -Leste familia agrikultor  sira barak mak haki’iak fahi tuir sistema extensivu iha sistema ida ne’e animál ou fahi husik livre, ladun iha atensaun husi animál nain sira ai-han atu fó, nia luhan no prevensaun ba moras.
    Semi-intensivu sistema ne’ebe kombinasaun entre extensivu no intensivu, iha sistema ida ne’e animál fahi husik livre iha tempu loron no iha tempu kalan sulan, tamba iha ona nia luhan maske sei menus fasilidade animál nain komea tau ona atensaun hodi prepara ai-han ba nesesidade fahi nian ka buat balun hodi sustenta fahi nia nesecidade lor-loron atu nune’e hodi bele fó produsaun ne’ebe, maksimu iha nia moris. Sistema intensivu animál hela deit iha luhan durante horas 24 nia laran gestauan kona-ba animál nia nesesidade hanesan fó han,  fó hemu, fó kaben, hahoris no kontrolu intensivu hanesan fase no hamos nia luhan, halo tratamentu, ba moras to’o ba fa’an iha merkadu (Timan et al 1984).

KAPITULU III
METODOLOGIA
3.2  Fatin no Tempu
Realizasaun atividade prova aptidaun profisional (PAP) hahú loron lima (5) fulan julho to’o loron tolu nulu (30) fulan setembru 2017, iha Ekola Téknika Agríkola Moleana Suku Ritabou Postu Administrativu Maliana, Municipiu Bobonaru. Detailadumente hare iha nesa iha tabela 4 kalendarizasauan (Pajina 20).
3.2 Material no Equipamentus
3.2.1. Material
 Material ne’ebe prepara hodi hala’o atividade pratika ba programa aptidaun profisional (PAP) mak hanesan: fini fahi/breeding, ai-han/ feeding, (Batar, Hare u’ut, Lamtoro, no ikan u’ut) ai-moruk basina  (Itog Colera, Antiobiotika/Oxy-Vet L.A. Vitaminas/B Complexu, Lona no Saku).
3.2.2. Ekipamentu
           Ekipamentu ne’ebe prepara hodi hala’o atividade pratika  ba programa prova aptidaun profisional (PAP) mak ; dasin tetu (2), kg 10 ida (1) kg 150 ida (1) Pa/Kanuru ai-suak lesun no allu.
3.3. Fahi
           Fahi ne’ebe hodi hala’o ba programa prova aptidaun profisional (PAP) fahi privadu. Haat (4) no inan (3) aman ida (1) no idade kada fahi fulan 3-6 ho nia todan kada fahi 8-15 kg.
3.4. Luhan
 Luhan ne’ebe uza hodi hala’o atividade prátika ba prova aptidaun profisional (PAP) halo rasik/privadu  luhan induvidu ho nia medida luhan metro 2, naruk metro 4 (2x4 m) fahe ba fahi 4 ida idak ho nia medida 1 metru kada kuartu ho nia medida 2m x4m, laran (base),  nahe ho semente no kakuluk taka ho kalen.

3.5.  Formula Rasaun
 Ai-han ne’ebe uza hodi halo formulasaun rasaun, pratika ba programa Prova Aptidaun Profissional (PAP) mak hanesan;batar uut, ikanu uut , lamtoro u’ut, hare u’ut,
3.6.  Métodu Formulasaun Rasaun
  Métodu ne’ebe uza hodi halo formulasaun rasaun ba prova Aptidaun Profissional (PAP), mak uza métodu Trial and Error. Métodu Trial and Error, métodu ne’ebe uza hodi koko no kalkula ai-han ne’ebe tuir nia persentagem proteina grosu ne’ebe mak ita hakarak /determina.Atu detailadu hare iha tabela 1 tuir mai ne’e.
Tabela 1; Formula Rasaun Métodu Trial and Error
Tipu ai-han
        kg
Proteina bruta
     %
1
batar
        50 kg
50/100x14%
   7 %
2
Ikan u’ut
         5 kg
5/100x61%
   3.05 %
3
Hare u’ut
         35 kg
35/100x11%
   3.85 %
4
Lamtoro u’ut
         10 kg
10/100x40%
   4 %
              TOTAL
         100 kg
       
Pb 17 %
Fonte: Dadus PAP,2017
3.7. Métodu fó han
         Fornesimentu ai-han ba fahi durante pratika Prova Aptidão (PAP), uza metudu fó han sukat no maneira fó han bokon (kahur ho be’e). Konsumu hahán ba fahi kada loron gr 750 kada fahi, no fó han dala rua dader no loraik Dader gr 375 no loraik gr 375, no total ai-han durante fulan tolu 2,70kg.
3.9  Proseduramentu/prosedimentu implementasaun atividade
           Atividade ne’ebe mak hala’o durante pratika ba programa prova aptidaun profisional (PAP) fahe ba iha parte rua ne’e mak: etapa preperasaun no implementasaun.


3.4 Etapa preparasaun
         Iha preparasaun ba programa prova aptidaun profisional (PAP) atividade ne’ebe hala’o ba dahuluk mak:
9.      Identifikasaun area, atu bele hatene kondisaun fatin ( area) ne’ebe atu uza hodi hala’o atividade  ba prova aptidaun profisional (PAP).
10.  Prepara material atu halo luhan: ai, pregu, semente, kalen.
11.  Hari luhan.
12.  Prepara fini fahi.
13.  Preparasaun ai-han hanesan :batar dulas halo u’ut, lantoro tahan habai halo maran no halo u’ut , fai ikan teri halo u’ut, hare u’ut, no konsentradu.
14.  Preprasaun ekipamentus luhan mak hanesan: fatin  han no fatin hemu.
15.  Prepara ai-moruk Medicomentos hanesan (basina Antibiotika, antihelmetica, no vitrafusasou/ vitaminas).
16.  Prevensaun (halo vacina  no tratamentu.)
   3.4.1 Etapa implementasaun
           Atividade hirak ne’ebe hala’o tiha ona pratika prova aptidaun profisional (PAP)    ne’ebe mak hanesan:
8.      Fomulasaun ai-han.
9.      Tetu ai-han molok atu kahur
10.  Kahur ai-han.
11.  Tetu fahi nia todan.
12.  Tetu ai-han molok atu fó han.
13.  Fase luhan no ekipamentus luhan (han fatin no hemu fatin).
14.  Prevensaun (halo vacina no tratamentu).




3.4.2 Orsamentu kapital permanente no variaveis
           Orsamentu ne’ebe uza ba prova aptidaun profisional (PAP) komesa husi Kapital permanente to’o Kapital variaveis total $ 570 uza ba fulan tolu, atu detailadu liu bele hare iha tabela justifikasaun.
3.4.4        Kapital permanente
           Orsamentu ne’ebe iha nafatin ka permanente, maske la iha atividade produsaun ba animál maibe orsamentu ida ne’e tenki iha (preparadu ) nafatin (permanente)atu detailadu liu bele hare iha tabela 2 justifikasaun capital permanente.
Tabela 2 capital permanente
No
Componente
Unid
Qty.
Foli ($)
Total ($)
Obs
A
Luhan
1
-
-
-

1
Semente
(unidade)
2
4,50
9

2
Rai- henek
(unidade)
1
30
30

3
Ai-rin
(unidade)
4
6
24

4
Ai-trabesaun
(unidade)
2
5
10

5
Ai-kalen
(unidade)
4
2
8

6
Pregu ai
Kg
1
2,5
2,5

7
Pregu kalen
Kg
1
2,5
2,5

Sub total
$86

B
Ekipamentus

1
Seringan triplex10 ml
(unidade)
2
17
34

2
Daun 1.5mll
(unidade)
2
5
10

3
Algodaun/kabas
(unidade)
2
2,5
5

4
Balde
(unidade)
2
2,5
5

5
Ai-sar
(unidade)
2
1
2

6
Dasin
10 kg
1
10
10

7
Dasin
150 kg
1
100
100

Sub total
$166

C
Ema servisu
-
-
-
-

Total gastu permanente (kp) 86+166 =
$. 252


3.4.4        Kapital Variaveis/Variavel
           Orsamentu no gastus ne’ebe uza iha mudansa tuir animal ne’ebe produz produsaun animal iha quantidade ne’ebe bo’ot nia gastu orsamentu mós barak bo’ot. Atu hatene klaru bele hare iha tabela 2 justifikasaun kapital variaveis.

Tabela 2 Kapital Variaveis.
No
Componente
Unid
Qty.
Folin ($)
Total ($)
Obs
A
Fini fahi

1
Aman
Fahi
1
50
50

2
Inan
Fahi
3
50
150

Total orsamentu
$200

B
Ai-han
1
Batar u’ut
-
-
75.
75.

2
Hare u’ut
-
-

3
Lamtoro u’ut
-
-

4
Ikan u’ut
-
-

Total orsamentu
$75

4
Tula ai-han
Transporte
1
10
10

5
Tula fahi
Transporte
1
10
10

Total orsamentu
$20

E
Ai-moruk
1
Vetoxila /oxy- Vet la
Botir
1
7
7

2
Valesin hogeolera
Botir
1
5
5

3
Guxanex
Botir
1
6
        6

4
Pipedon tablet
Botir
1
5
5

Total orsamentu
$23

Total gasto variaveis (KV) 200+75+20+23=
$318

                   Fonte; PAP 2017
                              Total KP + Total KV = $318 +$252 =$570




KAPITULO IV
RESULTADU DISKUSAUN

4.3  Resultadu Produsaun Haki’ak Fahi Lokal/Timor
  Durante produsaun ba fahi, kada inan tolu (3) nebe haki’ak oan ho nia liter siza oan 8-12 ho nia mediu 10, no mortalidade 2%. Ho nune’e efektividade husi oan 8 ba inan, to’o fa’an ho folin $50.00 ba oan ida, no kada inan hahoris dala rua ba tinan ida.
4.4  Analiza ekonomia haki’ak fahi lokal
Analiza ekonomia haki’ak fahi lokal hanesan komponente jestaun ida mak importante tebes ba produtor haki’ak fahi lokal sira hodi halo analiza komparasaun entre rendimentu no kustu durante produsaun haki’ak fahi lokal. No uza formulasaun analiza ekonomiku hanesan tur mai ne’e:
AE = R – K
Deskrisaun     
-AE = Analiza Ekonomia          -R = Rendimentu              -K = Kustu
4.3.Rendimentu/ Income;
- Fa’an fahi oan = 8 x 3 Inan x1 periudu x $20 = 480
- Fa’an fahi Inan ho Aman 4x 300                       =1200
- Ema aluga aman fó kaben fahi inan tinan 1     = 100          
                        Total rendimentu                       =$1780
Rendimentu Fikxu   = $1780-$570 = $1210
Rendimentu kada tinan     =$300/4 =  $ 75
Rendimentu kada fulan    = $100/12 = $8.3
Analiza ekonomia hatudu nia komparasaun rendimentu ne’ebe hetan ho gastu ne’ebe hasai ho nia formula.
Analiza Ekonomia           = Rendimentu – kustu
                          = $1780 - $570
                                                = $ 1210
           Baseia ba rezultadu iha leten hatudu katak atu  haki’ak fahi lokal  kustu nebe mak hasai ou gastu hamutuk $570. Rendimentu nebe mak hetan husi haki’ak fahi lokal hamutuk $1780. Lukru nebe’e mak hetan husi fa’an fahi lokal ne’e hamutuk  $1210.

      B/C Ratio hatudu komparasaunentre kuantidade rendimentu ho gastus ho nia formula.
            B/C Ratio
            B/C Ratio
            B/C Ratio

Hare husi rendimentu analiza B/C ratio husi negosiu ne’e signifika katak rasuavel no bele implementa.Tamba hetan nia lukru ka resultadu 3.12. Kuandu resultadu menus husi ida (<1) projetu ka negosiu ne’e labele implementa, ida la lakon la manan (1=1), no liu husi ida ba leten, projetu /negusiu bele implementa (>1), tamba hetan nia lukru $1210.





KAPITULU V
KONKLUSAUN NO SUJESTAUN

5.1 Konklusaun.                                                                                          
Bazeia ba rezultadu realizasaun atividade (PAP) no rezultadu relatóriu ne’e, hakerek nain hakarak foti konkluzaun hanesan tuir mai ne’e:
3.      Planu de orsamentu mak hanesan planu ida ne’ebé hala’o antes atu hahú projetu ne’e realiza.
4.      Rezultadu hatudu katak,total orsamentu ne’ebé gasta $570,total rendimentu $1780,lukru $ 1210..no valor husi B/C Ratio

5.2. Sujestaun
3.      Escola Técnica Agrícola Moleana liliu ba professores/as sira hotu atu bele kontinua programa (PAP) ne’e iha periodu tuir mai ho diak.
4.      Estudante sira katak iha periodu tuir mai bele hili títulu ne’ebé hanesan maibé ho maneira ne’ebé diferente.












BIBLIOGRAFIA

Anonimos, 2010 Jornal Diariu. Ministeriu Agrikultura no Peska. Dirasaun Nasional         Pekuaria. (DNE).
………….. 2010 Timor Leste Sensus. Volume 3. Ministeriu Finansa.Dirasaun Nasional Statistika. (DNE).
Blakely J. no Bade H.D. 1994. IImu Peternakan Umum, Gadjamada University Press Yogyakarta.
Ministeriu Agrikultor no Peska MAP. 2002. The Study On Intergrated Agrikulture devilment of East-Timor-Leste. JapaunInternational Cooperation Agency (JICA). Dili Timor-Leste
Prakkasi, A. 1990. Bahan Makanan Ternak Monogastrik. Perbit angkasa.
Rasyaf, M.(1997)Bahan Makanan Ayam Kampung. Penerbit Yayasan Angkasa.
Rasyaf, M. 1990Bahan Makanan Ayam Kampung. Penerbit Yayasan Angkasa.
Serão, E.A, 2012. Faktor Faktor Penghabat Produksi Ayam Kampung dan Koersial Dili Timor-Leste. PhD. ,tessis.
Sihombing, 1997. Beternakan Babi. Gadjamada University Press Yogyakarta.
Seodirdjoatmodja, S.M.D. (1986). Betrnak Induk dan Pejantan Ayam Kampung. Penebit karya Bali. Jakarta Selatan.
Leonardo. L. E. Sousa. De Milho Retrospectiva de 1998 e Perspectivas. Precos Agícolas, v. 13, n. 147, p. 18-20, 1999.
Tilman, A.D. Hartadi. H. S. Prawirokusumo, S reksohardiprojo, S. Lebdokusudjo. IImu Makan ternak dasr. Gajah Mada university Press Yogyakarta. 1984.


0 komentar:

Posting Komentar

 
M
O
C
.
T
O
P
S
G
O
L
B
.
H
O
L
A
R
A
M
A